Caffe Lyon ja konnajalad...

Täna, kui nii võib öelda siis oli minu ja Kristo ametlik esimene kohting. Noo ikka selline, kus me panime viisakad riided selga ja läksime ühte üsna kallisse restoraani, mida kutsutakse Caffe Lyon. 

Restorani valik selline just sellepärast, et see nädal, nagu juba viiendat aastat olnud siis novembri esimene nädal on restoraani nädal. Paljud restoraanid üle eesti teevad pakkumise, panevad menüü valiku, kas kolme või siis viie käigulise toiduga, mille saab ette broneerida ja kohapeal tuleb maksta siis ainult joogi eest. 

Ema andis mulle idee ja minus läks see nii keema, et ma siis broneerisingi ühte kallisse restoraani meile koha ja täna oli siis minek. Peale tööd ma siis tulin koju ja vahetasin riided... Isegi Kristo pani viisakamad riided selga.

Selline siis ongi minu muska

Õde pidi kaa ju oma kodu riietega
pildile pääsema.

Iluuuuzzz!

Olles siis kodus ilusad selfied ja muud pildid tehtud, oligi meil aeg minema hakata. Ma krabasin kapist oma mantli ja ajasin omale kontsad jalga ja sedasi me järgneval hetkel auto poole kappasimegi. Mida ma aga kohe alguses teile ei maininud oli see, et mis menüü ma siis toiduks valisin meile. 

Kuna ma ei tahtnud midagi tavalist ja mõttetut siis ma mõtlesin valida sellise toidu mida naguinii ei valiks kuskil, kui minna sööma ja midagi nii erilist, mida iga teine koht ei paku. Väga palju oli restoraane, kus pakuti kas siis kaheksajalga, lammast või kitse... Ma aga tahtsin midagi nii erilist ja huvitavat, mis paneks enamus inimesi silmi pööritama :D

                                                      

Mõista mõista mis see on....

Selline nägi siis välja meie eelroog. Huvitav kas pole? (Kai kuna sina ei näe pilti siis kirjeldan natuke: Esimese pildi peal on hunnik salatit mingi pruuni kastmega ja teise pildi pealt tuleb välja salati alt mingid jalad..)

Kas ma olen tõesti natukene hull või ma ausalt naudin selliseid kahtlaseid roogasid? Loomulikult oli see konnapraad. Ja need jalad, mis kuskilt välja paistsid olid konnajalad :D Üllatav oli aga see, et Kristo ei teinud teist nägu ka ja pärast lausa kiitis, kui hästi maitseb üks konn. Huvitav, kuidas neid konnasid kinni püütakse nii suures koguses, et lauale panna... Hmmm... Huvitav, huvitav....

Järgmiseks tuli lauale pearoog. Muidugi oli meil ka valge vein eelroa juures ja nüüd, kus tuli pearoog, siis pakuti meile roosat veini. Pearoaks oli tallekarree... Hmm...

Pildil on tallekarree, kalmaar
 ja battaadipüree

Vahepeal pilt Kristost...

Tallekarree oli väga maitsev ja ausalt, mina ei ole nii head lammast oma elus vist mitte kunagi söönud. See oli nii pehme ja nii mahlane... Roosa veel, nagu pildilt näha. See oli super! Ausalt, kui satute kunagi Caffee Lyoni siis soovitan selle ära proovida!!

Viimaseks oli pakutud aga maasika-mangokook mis, millejuures mulle maitses ainult see mõnusalt magus maasikas seal otsas, mis oli nii värske maitsega. Kook oli minu jaoks liiga magus aga Kristole see eest maitses see väga ning ta sõi ka minu tüki kooki ära.

Lõpetuseks siis niipalju, et enne lahkumist anti meile kaasa veel ka Macrooni kotike kingituseks, mille sees oli kaks macrooni - ma lihtsalt armastan neid! Lisaks saime loosimises osalemiseks kupongi ja kuna neil jääb igast pävast järgi saiakesi, siis saime ka kotiga värsket ja head saia kaasa... Nooh, hommikul küpsetatud. Piisavalt värske minu jaoks!

Toit oli super ja maitses väga hästi. Isegi need konnajalad - kellele peaks kõhedust tekitama siis need on päris head. Tasub proovida! Samuti soovitan osa võtta ka restoraani nädalal! See on üks super kogemus. Praegu aga olen juba liiga väsinud ja homme on töö päev seega head ööd minu poolt ja mõnusat lugemist neile, kes pole veel väsinud!