Hehee... See sai nüüd küll väga naljakas pealkiri siia. Miks selline, see selgub jutu käigus!
Aga eile siis peale tööd istusin töökaaslase auto peale ja sõitsime Nõmmele. Seal ootas mind juba Kristo. Oli ju kätte jõudnud see nädalavahetus, kus me maale puhkama läheme. Ma tean, et Kristo on alati õnnelik, kui Võru poole sõitma hakkame. Nimelt iga kord kui me oleme Võrus, peab ta ikkagi ära mainima, et me peaksime siia ikka kolima, me peaksime siia maja ostma või korteri üürima. Ühesõnaga Võrru elama tulema. Ma tean, et ta on siin õnnelik. Siin on ju tema sõbrad!
No eile jäin ma autos magama ja ega ma väga ei tea millal me Võrru jõudsime. Igatahes kui mina silmad lahti tegin oli auto jummala tühi. Mulle vahtis vastu üks üüratu puu oma hirmuäratavate okstega. Kuhu ma küll olen sattunud? Kus on Kristo? Tõusin siis istuli ja vaatasin. Mingi pisike majake, kus tuluke põleb... Hmm... Kas Kristo läks võtit võtma? Laternaga? Miski oli mäda ja ma kohe esimese asjana ei teadnudki kas mulle meeldib see või mitte. Tõmbasin siis jope selga ja läksin sisse. Kristo tegi kaminasse tuld. Mind nähes küsis, et miks ma ei maga... Hmm... Kuidas sa magad kui suur hirmus puu sulle kurjakuulutavalt otsa passib? Prrr...
Me ööbisime sauna majas. Seal oli alguses ikka nii külm aga kella ühe paiku ööseks oli soojus majja tulnud ja päris hea olla. Ma jäin selles samas soojuses rahuliku unne. Mõeldes veel, et näe, nüüd meil pulmas ei olegi videograafi...
See töö ja töö reziim. Ma ärkasin juba kell seitse, mille üle ma küll ei imesta, aga nädalavahetusel võiks ikka kauem magada! Ei. Harjunud ärkama ja nii ongi! Ma ei tahtnud Kristot äratada ja seepärast võtsin telefoni ja hakkasin vaatama mis on uut ja huvitavat. Telefon vibreeris korraks, et anda mulle teada, mulle tuli sõnum. Facebooki ilmus uus teade. Sinna mida ma praktiliselt üldse ei kasuta. Teade. Keegi küsis mind sõbraks. Lisasin. Sirvisin siis automaatselt seal edasi ja ma nägin videot. Panin siis selle tööle. See oli üks pulmavideo. Seda pulmavideot vaadates tulid pisarad kohe vägisi silma. Noo ei saanud neid kuidagi tagasi hoida. See video oli nii ilus ja seega ma siis kohe kirjutasin sellele video autorile. Vastust ootama jäämata vaatasin järgmise ja järgmise video kuni lõpuks tuli vastus. Ta oli sel kuupäeval vaba. VABA!!! Ja nüüd - hõivatud.
Oh, ma täna hüppan ühe teema juurest teise juurde... Nii palju tahaks kirjutada ja nii palju öelda, kuid midagi võiks siiski ka saladuseks jääda. Nii on ju ikka huvitav, kui on ka mõni saladus mida pidada. Kuna ma viimasel ajal jõuan nii harva arvuti taha, et kirjutada blogis edasi ja vahepeal uudised kogunevad siis ei oskagi enam kuidagi oma mõtteid paika panna. Kuidas ja mida täpselt siia kirjutada. Tahaks ju kõigest natukene rääkida.
Täna oli Kurtide klubis, Võrus, sünnipäev... VKÜ sai 14 aastaseks. Mulle väga meeldib olla nende inimestega koos. Nad on toredad, naljakad ja sõbralikud. Täna ma jälgisin aga Kristot. Ma ju tean, kui õnnelik ta on, kui on nende inimeste juures. Ja ma tean, et talle meeldib ka hoobelda. Eks meile kõigile ju meeldib vahel. See, kuidas Kristo rääkis oma tööst täna sõpradele, endal silm läigib ja nägu naerul. Näitab pilte mida ta seal tööjuures on teinud. Mis on eriti põnevat olnud.. Jutustab kõrvale lugusid ja räägib, kuidas miski asi käib. Ta on õnnelik! Mulle lihtsalt meeldib vaadata, kui tal silmad säravad ja ise nii õnnelik jutustab oma tööst. Mulle lihtsalt meeldib vaadata, kui ta on oma sõpradega ja naudib nendega lobisemist!
Pärast VKÜ pidu läksime siis Miku õe juurde korterisse lauamänge mängima. Noo ma küll ei mänginud. Ma vaatasin Kristot ja jälgisin teda. Ta on üks õnnega koos inimene. Tal on nii palju toredaid sõpru!
Kella 10 aeg, kui autosse istusime siis Kristo ütles mulle:"Ma tahaksin Võrru kolida!"
Ma tean, et ta tahab, aga ma ei taha, et ta loobuks oma tööst, mida ta samuti väga naudib ja armastab. Siin tal ju sellist tööd ei ole võimalik teha. Võib olla tulevikus ostame suvekodu siia ja siis saab puhkuste ajal tihedamini käima hakata. Ei tea, eks seda kõike veel vaatab.
Homme proovin kirjutada kutsikast natukene! Ilusat lugemist siis kõigile ja loodan, et naudite! Mulle on juba paar korda öeldud, et neile meeldib lugeda mu blogi. Ma tänan selle meeldiva tagasiside eest ja eks ma ju selle pärast kirjutangi, et nii endal, kui teistel oleks põnev!
Kallid!
Kallid!
No comments:
Post a Comment