Ma olen täna terve hommiku ikka mõelnud kas ma kirjutan kutsika teemal edasi või jääb see üllatuseks. Nagu näha, siis olen otsustanud ikka kirjutada.
Seda koera Lissit me endale ei saanud. Järjekord siiski võitis ja sai meist ennem ühendust võtnud perekond ta omale. Kristo oli selle peale kohe eriti õnnetu ja hakkas paaniliselt - kui ma nii saan öelda, uut koera otsima. See võis olla ka selle pärast, et ta teadis, et mina nii väga tahan koera ja võib olla ei soovinud ta et ma õnnetu oleksin.
Igastahes Kristo otsis mulle välja mitu lehekülge, kus on veel selle tõu kutsikad ja mina hakkasin helistama. Esimesena helistasin Viljandi pesakonnale aga sealt ei võetud vastu. Okitokist ma väga koera võtta ei taha, eriti kui see maksab 200 euri mis on selle koera tõu kohta kuidagi liiga odav... Ju ta mingisugune segatõugu ole. Pildid mis oli sinna pandud on aga googlest võetud. Tean ja olen näinud neid pilte juba varem.
Helistasin siis uuesti sinna pesakonnale ja taaskord ei võetud vastu. No juu siis ei ole inimesel aega. Töö juures tuli järgmisel hetkel nii palju tegemist, et ma suutsin vaikselt unustada koera mõtet ja arvata, et ah, pole vahet. Koer tuleb kui ta tulema peab.
Tööpäeva lõpus helistasin uuesti ja siis võeti vastu. Tutvustasin ennast viisakalt ja oma soovi võtta koera. Et olime käinud tartus kutsikaid vaatamas aga seal juba võeti meie tüdruk teise perekonna pärast ära, kes oli järjekorras eespool. Seejärel ütles ta, et ta teab mind. Lissi perekond oli talle juba meist rääkinud ja meie soovist emast kutsat saada. Ainus kutsa mis tal on veel ära anda on värviveaga emane.
Uurisin mida see värviviga tähendab ja tema seletas mulle. Noo ilgelt suur viga küll - üks silm on pruuni karvaline ja teine valgekarvaline. Nii eriline ja sellist ei ole ju väga palju.
Ja öelge mulle nüüd et ta ei ole armas?
Selle peale kirjutasin ma talle vastu, et loomulikult soovime me seda koera saada ja nüüd ootan, kas koera praegune omanik on nõus minu maksetingimustega. Nüüd ootan vastust ja seejärel peame ootama kuni koer on piisavalt suur, et ta koju ära tuua.
Nüüd jääme vastust ootama ja eks me anname ka teile teada kuidas meie koeraotsingu lugu laheneb..

No comments:
Post a Comment