Daisy kirjad...

Tere, 

Mina olen Daisy ja ma olen siin suure maa peal elanud vaid lühikesed kaks kuud. Alguses elasin ma ühes majakeses Viljandi ääres aga siis tulid kaks suurt inimest ja viisid mu ära. Autos ma terve tee magasin sest on ju natukene hirmus ka, kui viiakse oma tuttavast kohast ära oma õdede ja vendade juurest. 

Uude koju saabudes oli mul ikka natuke hirm ja veel natukene värisesin... Tahtsin olla ainult kaisus. Kui korra püsti tõusis see suur inimene siis oli minul väga hirmus olla üksinda... Ma pidin saama tema lähedale tagasi... Kohe ruttu ruttu... Isegi häält kartsin teha... 

Õhtu poole juba uudistasin natukene selle lilla asja peal ringi... See oli pehme.. Seal sai joosta kaa sedasi, et üldse libe ei olnud. Lilla vaiba pealt ma maha ei tulnudki. Õhtul tuli üks suur inimene veel, keda nad emaks kutsusid... See ema hakkas minuga ka mängima. Ma ise väsisin üsna ruttu, oli ju siiski pikk reis selja taga ja siis ma jäin tuttu. Hommikul ma ärkasin aga mingis teises toas... Seal oli pime ja minu pesa oli ka seal.

Eile ma kartsin juba palju vähem... Ma võin kogu oma uue kodu peal ringi mütata ja julgen igal pool käia. Õues veel ei julge olla... Seal on nagu natukene hirmus. Oma kodus eile ma õppisin ära ka käsu peale istumise... Kui ma istun siis uus perenaine annab alati mingit head asja... Ta kutsub seda pardilihaks. Njämm... Seda võiks ju hommikust õhtuni ainult süüa aga ei... Muuks ajaks on mul krõbinad ja vesi. 

Eile juhtus veel selline asi, et kui ma kahe käpa peale tõusin siis olid kõik vaimustuses ja plaksutasid käsi. Mul küll tasakaal kadus väga ruttu ja siis ma koperdasin aga selle eest sain ma nii palju kiita, et ma kordasin oma tegu veel mitu korda. Perenaine arvab, et ma olen maailma targim koer. Aga miks?

Kui ma siia koju tulin siis esimese pissi tegin ma lilla vaiba peale aga perenaine tõstis mu mingi valge koha peale, kus ma siis oma pissi ära lõpetasin.. Noo ma mõtlesin, et järgmine piss tulebki siis sinna peale ka. Kuna ma siis jõin ka palju vett tuligi üsna varsti uus kord, kui oli vaja pissile minna. Tegin selle valge asja peale ja jälle taaskord kõik kiidavad... Nii tore, kui kiidavad... Nüüd ma juba enam kuhugi mujale oma pissi ei tee, kui ainult selle valge asja peale... Ikka saan veel kiita, aga nüüd ma juba tean, et see käib sinna. Varsti kui julgen õues käia siis on veel toredam... 

Üks päev käisin ma ka oma perenaisega tööl kaasas... Seal oli alguses hirmus aga kuna ta oli minu juures koguaeg siis üsna varsti julgesin mängima minna ja noo nii tore oli. Õhtul olin aga nii väsinud, et magasin väga pikalt. Sinna tööjuurde tuli veel üks perenaise sõbranna, kellega ta vahepeal natuke juttu rääkis. Tema tegi mulle pai ka. Kogu autosõidu aja magasin ja ka selle aja, kui me käisime arsti juures, et mulle vaktsiini aega panna. Kui vaktsiin on tehtud siis hakkan ma palju palju õues käima. Ma arvan, et siis pole enam nii hirmus. Pärast arsti juures käimist käisime ka ühes suuuuuuuures poes... See oli nii suur, et selles poes oli veel mitu pisemat poodi ka sees. 

Sealt me ostsime mingeid värvilisi tuube... Hiljem ma nägin, et nende sees oli veel mingi värviline möga. Küll see maailm on ikka nii suur. Nii palju kohti, mida veel võiks avastada. Nii palju võimalusi mida teha. Minusuguse pisikese koeraplika jaoks on natuke hirmus. 

Ma leidsin ühe palli veel, millega mängida.

Pärast pikka mängimist väsin ära.

See oli see päev, kus ma igale poole
sain kaasa minna.
Mina lihtsalt magasin kotis
suurema ajast.

Mängida tahaks...

Töö juures...

Ja siis, kui ma pikast mängimisest
ruttu ära väsin.

Palliga mänguhoos.. 

Natukene minu tegemiste pilte siis kaa panen siia. Saate lähemalt teadma mind. Ma olen nüüd juba päris julge ja mängin väga palju. Tore on palju mängida! 

Teile tahtsin ma soovida lihtsalt häid jõua, sest ma kardan, et ei jõua vahepeal siia üldse kirjutada... Võib olla ehk peale jõule, kui perenainegi blogi jätkab kirjutan ka omalt poolt ehk midagi. Aga igaks juhuks soovin veel vapustavat uut aastat kõikidele lugejatele ja loodan, et iga järgnev aasta on kümme korda parem kui senine, ka siis, kui praegune aasta oli suurepärane. Ma olen nüüd juba üsna väsinud sellest helendavast ekraanis ja poen tuttu. Olen juba ikkagi paar tundi mänginud ja natukene ka kirjutanud. 

Peatse jälle lugemiseni ja kõike head ja paremat jõuludeks. Rohkeid kinke kuuse alla ja palju palju kõvasid pauke uuel aastal!

Daisy