Esimesed sammud...

Meie jõulud on möödunud suhteliselt rahulikult. 24.detsembril oli Kristo emme meie juures. Tegime rahuliku istumise, kuna Kristo oli tööl kella seitsmeni. Päeval käisime ämmaga poes ja ostsime söögipoolist midagi.. Ämm ostis meile veel vaagna, kuhu saime panna kõik puuviljad. See oli mega nunnu vaagen, kui aus olla :) Veel ei suutnud ta kiusatusele vastu panna ja osta meile mega ilusad potid ja pannid --- See nagu oligi meie jõulukingitus :)
Jõuluaeg on minu meelest üks väga ilus aeg aga see aasta ei ole nagu jõulutunnet üldse olnud. Koguaeg ikka proovin seda tekitada tuues kuuske koju, süüdates küünlad kodus ja tehes jõulutoite aga no kui lund ikka ei ole ei ole ka jõule vist. Eelmine aasta olime jõulude ajal Sveitsis ja seal oli kohe teine õhkkond.
Eile käisid meil ka külalised. Kevin ja Kristo vend Henri koos oma naise ja lapsega. Siis tulid meile veel Katrin ja Raudlepp ka veel külla... Päris tore oli koos külalistega. Ma sain tuttavaks Henri perekonnaga ja Kevin sai üle pika aja suhelda Vikiga. Noo ega nad ju väga tihti ei kohtu.
Täna käisime veel Kristoga poes, et osta Daisyle krõbinaid ja värsket liha natuke. Seekord otsustasime Sam's Field krõbinate kasuks ja võtsin ka mingit konservi, mis on puhta lihaga ja kuivatatud kana natukene. Saime tasuta kaasa veel kalasnäkki koerale, mis pidi ka olema puhas ja naturaalne kuivatatud kala. Daisyle see meeldis :)
Sam's Fieldi sööb ta ka heameelega ja see konservgi maitses. Eriti üllatava isuga sõi ta meil värsket liha. Oleks seda teadnud, oleks seda natukene rohkem ostnud ehk... Liha sõi ta ära terve kausitäie ja siis viskas magama, sest kõht oli punnis.
Täna Kristo vaatas, et Daisy on ponsam, kui siis, kui me ta võtsime. Äkki anname talle liiga palju süüa?
Täna käis Daisy ka õues. Veel mitte nii pikalt nagu võiks, kuna vaktsiini veel ei ole aga juba kõndis ja jooksis ise. Mängis muruga ja nautis elu. Nüüd on ta juba nii julge, et julgeb ise õue tulla meil, nii, et me ei pea enam sülle võtma teda. Kodus on ta ka kõik toad omaks võtnud.
Täna oli siis ka teine päev, kus ta pidi olema natukene aega üksinda kodus. Kui esimest korda olles, 23. Detsembril, nuttis ta palju siis eile ja täna oli ta nagu mega tubli. Kui me kodust ära läksime saatis ta meid ukseni ja läks magamistuppa magama. Jah, ma ei pannud teda puuri, jätsin lihtsalt lahti. Esimesel korral panin puuri, siis nuttis ikka väga. Kui ta lahti on ei tee ta ka midagi hullu. Läheb kõige pimedamasse tuppa ja magab nii kaua kuni me koju tuleme. Siis tuleb rõõmsalt tervitab meid koju.
Panen siia ka mõned pildid sellest, kuidas Daisy magab ja kuidas ta õues käis.

Meie pisike õnnelik Daisy!! Ilusat jõulu aja ja aasta lõppu teile ja veel paremat ning toredamat uut algust!

Daisy kirjad...

Tere, 

Mina olen Daisy ja ma olen siin suure maa peal elanud vaid lühikesed kaks kuud. Alguses elasin ma ühes majakeses Viljandi ääres aga siis tulid kaks suurt inimest ja viisid mu ära. Autos ma terve tee magasin sest on ju natukene hirmus ka, kui viiakse oma tuttavast kohast ära oma õdede ja vendade juurest. 

Uude koju saabudes oli mul ikka natuke hirm ja veel natukene värisesin... Tahtsin olla ainult kaisus. Kui korra püsti tõusis see suur inimene siis oli minul väga hirmus olla üksinda... Ma pidin saama tema lähedale tagasi... Kohe ruttu ruttu... Isegi häält kartsin teha... 

Õhtu poole juba uudistasin natukene selle lilla asja peal ringi... See oli pehme.. Seal sai joosta kaa sedasi, et üldse libe ei olnud. Lilla vaiba pealt ma maha ei tulnudki. Õhtul tuli üks suur inimene veel, keda nad emaks kutsusid... See ema hakkas minuga ka mängima. Ma ise väsisin üsna ruttu, oli ju siiski pikk reis selja taga ja siis ma jäin tuttu. Hommikul ma ärkasin aga mingis teises toas... Seal oli pime ja minu pesa oli ka seal.

Eile ma kartsin juba palju vähem... Ma võin kogu oma uue kodu peal ringi mütata ja julgen igal pool käia. Õues veel ei julge olla... Seal on nagu natukene hirmus. Oma kodus eile ma õppisin ära ka käsu peale istumise... Kui ma istun siis uus perenaine annab alati mingit head asja... Ta kutsub seda pardilihaks. Njämm... Seda võiks ju hommikust õhtuni ainult süüa aga ei... Muuks ajaks on mul krõbinad ja vesi. 

Eile juhtus veel selline asi, et kui ma kahe käpa peale tõusin siis olid kõik vaimustuses ja plaksutasid käsi. Mul küll tasakaal kadus väga ruttu ja siis ma koperdasin aga selle eest sain ma nii palju kiita, et ma kordasin oma tegu veel mitu korda. Perenaine arvab, et ma olen maailma targim koer. Aga miks?

Kui ma siia koju tulin siis esimese pissi tegin ma lilla vaiba peale aga perenaine tõstis mu mingi valge koha peale, kus ma siis oma pissi ära lõpetasin.. Noo ma mõtlesin, et järgmine piss tulebki siis sinna peale ka. Kuna ma siis jõin ka palju vett tuligi üsna varsti uus kord, kui oli vaja pissile minna. Tegin selle valge asja peale ja jälle taaskord kõik kiidavad... Nii tore, kui kiidavad... Nüüd ma juba enam kuhugi mujale oma pissi ei tee, kui ainult selle valge asja peale... Ikka saan veel kiita, aga nüüd ma juba tean, et see käib sinna. Varsti kui julgen õues käia siis on veel toredam... 

Üks päev käisin ma ka oma perenaisega tööl kaasas... Seal oli alguses hirmus aga kuna ta oli minu juures koguaeg siis üsna varsti julgesin mängima minna ja noo nii tore oli. Õhtul olin aga nii väsinud, et magasin väga pikalt. Sinna tööjuurde tuli veel üks perenaise sõbranna, kellega ta vahepeal natuke juttu rääkis. Tema tegi mulle pai ka. Kogu autosõidu aja magasin ja ka selle aja, kui me käisime arsti juures, et mulle vaktsiini aega panna. Kui vaktsiin on tehtud siis hakkan ma palju palju õues käima. Ma arvan, et siis pole enam nii hirmus. Pärast arsti juures käimist käisime ka ühes suuuuuuuures poes... See oli nii suur, et selles poes oli veel mitu pisemat poodi ka sees. 

Sealt me ostsime mingeid värvilisi tuube... Hiljem ma nägin, et nende sees oli veel mingi värviline möga. Küll see maailm on ikka nii suur. Nii palju kohti, mida veel võiks avastada. Nii palju võimalusi mida teha. Minusuguse pisikese koeraplika jaoks on natuke hirmus. 

Ma leidsin ühe palli veel, millega mängida.

Pärast pikka mängimist väsin ära.

See oli see päev, kus ma igale poole
sain kaasa minna.
Mina lihtsalt magasin kotis
suurema ajast.

Mängida tahaks...

Töö juures...

Ja siis, kui ma pikast mängimisest
ruttu ära väsin.

Palliga mänguhoos.. 

Natukene minu tegemiste pilte siis kaa panen siia. Saate lähemalt teadma mind. Ma olen nüüd juba päris julge ja mängin väga palju. Tore on palju mängida! 

Teile tahtsin ma soovida lihtsalt häid jõua, sest ma kardan, et ei jõua vahepeal siia üldse kirjutada... Võib olla ehk peale jõule, kui perenainegi blogi jätkab kirjutan ka omalt poolt ehk midagi. Aga igaks juhuks soovin veel vapustavat uut aastat kõikidele lugejatele ja loodan, et iga järgnev aasta on kümme korda parem kui senine, ka siis, kui praegune aasta oli suurepärane. Ma olen nüüd juba üsna väsinud sellest helendavast ekraanis ja poen tuttu. Olen juba ikkagi paar tundi mänginud ja natukene ka kirjutanud. 

Peatse jälle lugemiseni ja kõike head ja paremat jõuludeks. Rohkeid kinke kuuse alla ja palju palju kõvasid pauke uuel aastal!

Daisy

esimene öö..

Eile siis jõudis meie pisikene koju ja noo kui palju rõõmu ta meile valmistab. Kuna ta pole veel vaktsineeritud siis hetkel on teda tiba keeruline õue harjutada siis tekitasime talle kohakese, kus ta käima hakkaks.
Ühe ööga on see pisikene preili nii hämmastavalt tubli et OMG... Ausalt, mul ei ole sõnu. Ta teab, kus on tema pissinurk ja ta reaalselt käib seal. Mis on hämmastav, et ta juba õppis ära, kus käia pissil. Täna hakkan harjutama teda natukene ka õues jalutama. Seal ta praegu kardab veel.
Eile kui ta kätte saime tulime koju ja pesime puhtaks. Siis ta veel harjus ja vaiba pealt kartis maha tulla. Kogu öö magas ta nagu pisikene beebi, väga ilusti ja hommikul läks ise pissile.
Kell 9 andsin talle ka süüa ja väga ilusti sõi ära pool kausitäit, mida talle ette panin. Eile õhtul ta väga süüa ei tahtnud, ainult oma pardifileed natukene sõi ja sellest oli ta suures vaimustuses.
Enamusajast pisike muidugi magab aga kui ta mängib, siis on ta nagu meie väike rõõmupall... Talle meeldib väga väga mängida jänesekõrvadega, mis on kuivatatud. Veel meeldib talle võrk nöörist. Kasvataja andis kaasa meile kaa mänguasju aga nendega ta veel ei ole mänginud. Enamasti ikka mängib kõige sellega, mis kuskil maas on... Selline tühi tähi asjad :D
Oma nimele Daisy hakkas ta kohe reageerima ja jookseb kohe, kui teda kutsutakse. Meie väike õnnelik karvapall (L)

Jõuluhullus Kristo silme läbi :D

Lõpuks tulid need pildid, mida ma nii kaua olen oodanud. Ma ei osanud oodata, et need oleks nii ilusad ja hästi välja kukkunud. Ausalt, Anete on andekas! Julgen teda soovitada nüüd kogu maailmale, kus ise tean ja olen kogenud temaga pilte tehes. Kõiki pilte ei saa ma avalikuks teha. Jane ei luba :D Aga kaks/kolm pilti ikka peab. Ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja lihtsalt jagada neid teiega. Kindlasti prindin ma nendest osa välja ja need lähevad seina peale pildiraami sisse.

Nüüd teemasse: mul on oma mehest tõeliselt kahju. Ta on omale saanud jõuluhullusega naise. Mida ta küll võib mõelda iga aasta jõulude ajal: "Oh issake, jälle november. Juba hakkas igapäevane pidev jõulumuusika kuulamine ja meeletu mandariini ost. Nagu reaalselt, kas me ei saa mitte ükski päev poest niimodi lahkuda, et meil ei ole kaasas paari kilo mandariine ja piparkooke? Õhtuti vaatab ta ainult jõulufilme ja siis nutab. Noo milleks siis üldse vaadata, kui nutma ajab? Parem vaadaku minuga õudukat aga sellest ta ju keeldub. Juba esimesel novembril algas meie kodus pidev küünalde kulutamine ja juba pandi põlema jõuluküünlad. Kõik kohad on mingit jõuluvalgust täis - sinist, rohekat ja punast. Ma ei taha teada mis detsembris saab. "

Ja kui detsember käes: " Oii jummel. Alles algas esimene detsember ja juba tema nõuab kuuske koju. Nüüd hakkab see olema vist iga päevane teema mis sellest, et õues sajab paduvihma ja ulub tuul. Tal on vaja kuusepuud. Muudkui tormab mööda tuba ringi, käib ja koristab tehes endaarust kuuse jaoks ruumi märkamata, kuidas asjad lihtsalt ühest kohast teise kuhjuvad. Õudne! Milleks seda kuuske üldse vaja on? Ma ei viisti küll minna seda tooma! 

Ja veel, need mandariinid ja piparkoogid! See on juba hullem kui novembris! Ise allergiline ja kugistab neid omale tonnide kaupa sisse... - Mandariine ma mõtlen. Piparkooke ostetakse nüüd ju ainult lõhna pärast ja siis ollakse kuri, kui ma kõik nahka pistan. Mul tuleb magusa isu ja siis ma tahan! - Ei tohi, jõulu lõhn kaob ära :D Siis vaja uut pakki tooma minna poest? Jõuluhullus!

Nüüd ostis leedlambid juba voodi alla kaa! No taga targemaks eksole! :D"

Hah... Kirjeldab suht palju mind :D Isegi tööjuures lõin jõulumeeleolu ja katsin lauad jõululiste laudlinadega ning panin küünlad peale. Ainult lumi on see aasta puudu :( Korralikud jõulud ei käi ilma lumeta. See on see kuu, kus peaks olema lumi maas ja siis võib ta kaduda nagu tina tuhka. Jõulude ajal on aga lund vaja! Siis on kõik nii ilus, pehme ja valge. Mulle meeldib jõulu ja rahu aeg!!!