Sünnipäevamöll

Uskumatu lugu ikka küll selle sünnipäevaga. Sünnipäeva algus möödus kõik täpselt nii nagu ma planeerisin. Käisime megazonis mängimas lasermängu, sõime pizzat, puu ja juurvilja. Joogiks oli meil morss... Mängud möödusid väga hästi. Ma olin oma meeskonnas kolm korda esimesel kohal, seega ma mängisin väga hästi. Ei kurda üldse.

Pärast seda lasergame mängu läksime nagu plaanitult poodi ja siis minu ja Kristo juurde. Noo sealt hakkas siis kogu see möll pihta. Avasime Deivisega kingitusi ja näitasime kõigile mida me ka saime. Mulle kingiti raamatuid... Jeeee!!! Ma sain ühe kokaraamatu, kus õpetatakse Sushit tegema, siis sain mingi raamatu kus õpetatakse kinke, lõhnu ja seepe ja palju muud tegema - ma pole jõudnud seda korralikult veel sirvida aga küll mul aega on selleks. Ja siis sain ma veel raamatu "kõik mis ei tapa". Varsti saab alustada siis lugemisega.

Peale selle kingiti mulle SIRGENDAJA... Oma vana sirgendaja kinkisin ma paar aastat tagasi Janele kuna ma arvasin, et nooh, milleks mul ikka sirgendajat vaja. Kui aga Kristoga kokku kolisin ja hakkas igasugune pidudel käimine ja pidi pidevalt olema ilus siis ikka tekkis mõte, et näe, sirgendaja peaks ostma. (Ma ei kahetse, et enda oma ära kinkisin vaid sellest oli mul ainult hea meel. Janel oli seda tol ajal palju rohkem vaja kui minul.) Niisiis... Nüüd mul on sirgendaja ja sellega saan ma hakata omale nii lokke, kui ka sirgeid juukseid tegema! Väga vinge!

Lisaks kingiti lilli, kõrvarõngad, mängu kiisu ja siis megazone kinkis meile taaskülastuse, märgi ja shokolaadi. Magusat sain ma nii, et ma võin seda vabalt jõuludeni süüa. Sain ka fliisteki - need kes mind tunnevad, teavad, kui hull ma nende järgi olen. Lugesin siis kokku, et mul on kodus 10 fliistekki nüüd ja ma ikka virisen, et neid on liiga vähe. Samas on mega hea, kui tulevad külalised, või külmad ajad siis diivanil istudes omale midagi ümber tõmmata... LUKSUS!!! Nüüd on mul aga kaks lillat fliisi ja mõlemad on suuured... BYE-BYE paks tekk, mina nüüd kaisutan fliisi :D

Kristo jällegi ei suutnud mind mitte millegiga üllatada. Ta ju ikka peab paistma silma ja tegema kõige ekstravagantsemaid kingitusi... See on ju tüüpiline Kristo. Eelmine aasta kinkis mulle telefoni, suure kaisukaru ja loomulikult mu lemmikud kommid - linnupiim. Seeaasta aga ei erinenud sugugi eelmisest aastast. Mulle kinkis ta kohvimasina. Jah, loomulikult ma fännan seda sest ma jumaldan hommiku kohvi ning kuna ka meie armas presskann katki läks siis ei ole seda kaua hommikuti juua saanud. Homme ennem tööle minemist saan ma juua KOHVI!!!

Aga noh, peale seda läks ju joomiseks... Noo loomulikult.. Mida vähem inimesi (osad läksid vahepeal kodudesse) seda rohkem jooma hakkasid teised. Ma läksin magama ära, täna ju siiski koolipäev.

Täna hommikul ma siis läksingi kooli... Rääkimata sellest, et ma esimesest bussist maha jäin ja 20 minutit kooli hilinesin, mis on minu puhul täiesti tavaline juhtum unustas Deivis siis uksed lukustada!?!?!? Kuidas saab unustada kodu ust lukku panna, kui on ennem miljon korda öeldud, et palun pane uksed lukku kuna viimasel ajal on kahtlaseid tegelasi hakanud maja ümber ringi käima!!

Oeh... Deivis noh!!! Oii, kui kuri ma olin, aga noo mida ma teha saan umbes 35-40 km eemal kodust. Mitte midagi. Isegi kurjustamisest ei ole kasu, kuna koolis vaja kurjustamise asemel kuulata lektorit ja ennast teemaga kurssi viia.

Kusjuures lektor on mul super. Mul isegi tekkis tunne, et võiks tõesti koos tema toetusega ise ettevõtte püsti panna. Nimelt tänase päeva põhi teema on ettevõtlus ja innovatsioon. Maxvinge!

Paljudel teist on ilmselt ka huvi, et mis sai sellest vägistamisdraamast edasi. Mainin siis seda, et see isik, kes valetas selle kohta ei soovinud täpsustada seda, miks ta valetas ja mida ta kartis ning mis oli tema valetamise eesmärk. Seega ma teen ise järeldused selle kohta.

Kuna ta jutt oli piisavalt segane ja ta proovis koguaeg teemat vahetada. Ning teadupärast on ta üks paras womanizer ehk meesteaine siis võib järeldada seda, et ta ei kannatanud näha Kristot õnnelikuna ja pidi ikka hakkama midagi sehkendama kuskilt. Kuna ta oli alustanud seda juttu juba siis, kui nad Kristoga lahku läksid aastaid tagasi siis oli armukadedus ilmselt ta ainus probleem.

Nüüd, kui meie kihlusime siis muutus see teema ilmselt uuesti aktuaalseks ja sellest ka kogu see draama ja problemaatika. Seega jätan ma nüüd selle teema sinna paika ja kui aus olla siis ei viitsi sellega enam tegeleda. AUSALT!

Homme kirjutan ma aga pikemalt oma esimesest tööpäevast uues kohas ja räägin natukene ka ülikooli elust. Selle aasta september tõi uued tuuled minu ellu ja see uus algus saab olema üks igavesti põnev!